Šaraadide reeglid: täielik juhend koos käemärkidega
Šaraadide reeglid on lihtsad: näitleja näitab kaardil olevat sõna, filmi, laulu või raamatut ilma ühegi sõnata, tema võistkond arvab ja õige vastus enne aja lõppu toob punkti. Rääkida, sosistada, huultega sõnu moodustada ega tähti joonistada ei tohi. Lubatud on žestid, miimika ja kokkulepitud käemärgid, näiteks sõnade ja silpide arv sõrmedega.
Millised on šaraadide reeglid lühidalt?
Need reeglid kehtivad nii koduses mänguõhtus, koolitunnis kui ka suguvõsa kokkutulekul:
- Mängijaid on vähemalt kolm. Tavaliselt jagatakse seltskond kahte võistkonda.
- Näitleja vahetub igal korral. Võistkonnad näitavad kordamööda ja võistkonna sees liigub näitleja roll ringiga edasi.
- Sõna on salajane. Näitleja loeb kaarti või lipikut nii, et keegi teine seda ei näe.
- Aeg on piiratud. Tavaliselt 60 sekundit, lastega 90 sekundit.
- Näitleja ei räägi. Ükski sõna, sosin ega hääletult moodustatud sõna pole lubatud.
- Arvata võib piiramatult. Võistkond hüüab nii palju pakkumisi, kui jõuab.
- Õige vastus toob punkti. Kui aeg saab otsa, ütleb näitleja vastuse ja punkti ei saa keegi.
- Vastasvõistkond jälgib. Nemad hoiavad aega ja annavad märku, kui keegi reegleid rikub.
Mida näitleja teha ei tohi?
Enamik vaidlusi tekib siis, kui näitleja hakkab ahastuses abivahendeid otsima. Need on klassikalistes reeglites keelatud:
- rääkimine, sosistamine ja hääletult huultega rääkimine;
- tähtede või sõnade joonistamine õhku, lauale või aknaklaasile;
- kirjaga eseme näitamine, näiteks raamatu kaane või piimapaki;
- vastuse osaline ütlemine, näiteks esimese tähe kõlaga vihjamine;
- sõrmedega numbrite näitamine, kui need pole sõnade või silpide arv, vaid osa vastusest (näiteks „Terminator 2“ juures kahe sõrme tõstmine filmi numbrina).
Viimase punkti üle vaieldakse kõige rohkem. Paljudes peredes on numbrid lubatud, kui need on pealkirja osa. Peaasi, et kokkulepe tehakse enne mängu, mitte vaidluse ajal.
Millised käemärgid kuuluvad šaraadide reeglite juurde?
Käemärgid ei ole rääkimine, vaid ühine keel, mida kõik mängijad tunnevad. Kõige levinumad:
| Märk | Mida see tähendab |
|---|---|
| Käsi keerutab kujuteldavat vanaaegse filmikaamera vänta | Film |
| Peopesad koos, siis avanevad nagu raamat | Raamat |
| Käsi liigub suu juurest eemale nagu laulmisel | Laul |
| Sõrmed joonistavad õhku ristküliku | Telesaade või sari |
| Sõrmede arv | Mitu sõna pealkirjas on |
| Sõrmede arv uuesti | Mitmendat sõna kohe näidatakse |
| Sõrmed küünarvarrel | Mitu silpi sõnas on |
| Käsi kõrva taga | Kõlab nagu |
| Sõrm nina peal ja osutamine arvajale | Täpselt õige |
| Suur ring kätega | Kogu pealkiri korraga |
Kõik märgid koos näidete ja nippidega leiad šaraadide käemärkide juhendist.
Kodused reeglid: häälitsemine, osutamine ja huultelt lugemine
Eesti mänguõhtutel kehtivad sageli oma kodused reeglid. Need ei ole valed, kui kõik on nendega nõus. Siin on levinumad valikud:
| Teema | Range variant | Leebe variant |
|---|---|---|
| Häälitsemine | Ükski heli pole lubatud | Loomahääled ja mürinad on lubatud, sõnad mitte |
| Ümisemine laulu puhul | Keelatud | Lubatud ainult laulude puhul |
| Osutamine | Ainult oma kehale | Ka toas olevatele esemetele |
| Huultelt lugemine | Punkt läheb kaotsi | Näitleja peab lihtsalt uuesti alustama |
| Vahelejätmine | Kaarti vahetada ei saa | Üks vahelejätmine korra kohta |
Lastega tasub valida leebem variant. Kogenud seltskonnas teeb range variant mängu huvitavamaks. Kas ja millal häälitsemine sobib, loe lähemalt artiklist kas šaraadides tohib rääkida.
Kuidas vaidlusi punktide üle ausalt lahendada?
Eesti keelel on üks eripära, mis tekitab šaraadides palju arutelu: käänded. Kui kaardil on „Kalevipoeg“ ja arvaja hüüab „Kalevipoega!“, siis kas see on õige? Meie soovitus:
- Sõnavorm ei loe. Käände- või pöördelõpu erinevus ei võta punkti ära.
- Sünonüüm ei ole õige. Kui kaardil on „jänes“, siis „küülik“ punkti ei too, aga näitleja võib edasi näidata.
- Pealkiri võib olla mõlemas keeles. Filmi „The Lion King“ puhul sobib ka „Lõvikuningas“.
- Pealkiri peab olema täielik. „Indiana“ ei ole veel „Indiana Jones“, kuid näitleja võib noogutada ja edasi näidata.
- Kohtunik otsustab. Valige igaks ringiks erapooletu kohtunik, näiteks vastasvõistkonna liige, ja tema sõna jääb peale.
Punktisüsteemide ja taimeri pikkuse kohta loe edasi šaraadide punktiarvestuse lehelt.
Kuidas reegleid laste ja algajatega kohandada?
Reeglid on mängu teenimiseks, mitte vastupidi. Kui laua ümber istuvad viieaastane, tema vanaema ja onu, kes mängib esimest korda, tasub mõnda reeglit pehmendada:
- Pikem aeg. Andke lastele ja algajatele 90 sekundit või isegi kaks minutit.
- Paaris näitamine. Väike laps võib näidata koos vanema õe või isaga, kes aitab tal kaardi läbi lugeda.
- Pildid sõnade asemel. Kes veel ei loe, võib saada lipiku, millele on joonistatud loom või ese.
- Häälitsemine lubatud. Lapsele on kass ilma näuguta pea võimatu, seega lubage loomahääli.
- Punktid kõigile. Väiksemate puhul võib loobuda võistkondadest ja lugeda ainult ühiseid punkte.
Kogenud seltskonnas võib minna teist teed: lühendage aega 45 sekundile, keelake vahelejätmine ja lisage kategooriaid, mis nõuavad palju käemärke, näiteks pikad filmipealkirjad.
Kuidas näeb reeglite järgi tehtud kord välja?
Kolm näidet, kuidas sama reeglistik toimib eri kategooriates:
- Film „Titanic“: näitleja keerutab kaamera vänta, näitab ühte sõrme (üks sõna), seejärel seisab laeva ninas käed laiali. Kui arvajad pakuvad „laev“, näitab ta kätega, et vastus on sellest veel suurem ja kuulsam.
- Laul „Palve“: laulu märk, üks sõrm, siis paneb näitleja käed palvesse ja tõstab pilgu üles. Leebete reeglite puhul võib meloodiat ka ümiseda.
- Raamatutegelane „Kalevipoeg“: raamatu märk, siis kujutab näitleja hiiglast, kes tõstab maast rändrahnu ja viskab selle kaugele. Rohkem tegelasi leiad Raamatutegelaste pakist, kus on ka Sipsik, Muhv, Kunksmoor ja Toots.
Teised head valikud reeglite harjutamiseks on laulud „Hey Jude“ ja „Rockefeller Street“ ning filmid „Kung Fu Panda“ ja „Gladiator“. Need on piisavalt tuntud, et kõik saaksid kaasa mängida, kuid nõuavad siiski käemärkide kasutamist.
